Eestimaa äärmised sarvilised elanikud

IMG_2343

Läti piiri ääres lihaveiseid kasvatav Kalev Raudsepp on tavamõistes ebatavalise mõtlemisega ettevõtja – ta ei jaga ideed töötajatest efektiivsusena viimase võtmist ning peab jutte tööjõupuudusest müstifikatsiooniks. Ja kingi ta ka ei kanna:)

Eestimaa kõige lõunapoolsemad elanikud on uudishimulikud ja sõbralikud Herefordi tõugu lihaveised, kes Koiva jõe äärsetel niitudel imekaunis looduses oma päevi veedavad. Teisel pool jõge algab juba Lätimaa.

Kalev Raudsepa OÜ Koivakonnul on siinsetel luhtadel kosumas ca 400 lihaveist. Ettevõtte nimi Koivakonnu ei ole lihtsalt üks veidra kõlaga imelik sõna, vaid tähendab võru keeles Koiva äärset jõeniitu.

Siinsamas Koiva konnul on Raudsepa lapsepõlvekodu. Eemal looklev jõgi on alati koduaknast näha olnud, kuid pärast majandi lõppu hakkasid jõeniidud kinni kasvama. „Jõgi enam ei paistnudki võsa vahelt,“ ütleb Raudsepp. Eks seegi oli üks põhjus, miks ta 1999ndal aastal esimesed 28 lihaveist jõeniitudele kosuma tõi. „Ei läinud 10 aastatki, kui niidud olid jälle lahti. Ma ei tea, kas see karjatamine on just loodusele kasulikum, aga taimestik on küll mitmekesisemaks läinud.“

Kui Raudsepp lihaveiste pidamist alustas, siis oli see tegevusala Eestis väga lapsekingades. Õigupoolest ei teadnud Raudseppki lihaveiste pidamisest suurt midagi, polnud tal ainsatki hektarit maad ega ühtegi tõsiseltvõetavat põllutöömasinat. „1999dal oli ehk terve Eesti peale niipalju loomi, kui meil täna. Piimalehmade kasvatamine läks allamäge ja paljud otsisid alternatiive,“ räägib Raudsepp. „Nüüd aga tundub, et hakkab kiiva kiskuma see lihaveise pool – loodetakse sellelt alalt väga suurt tulu, aga tegelikult rahalises mõttes on piimalehmade pidamine ikkagi kasulikum. Soomlased on öelnud, et lihaveiste kasvatamisel on rentaablus lausa neli korda väiksem kui piimalehmi pidades. Lihaveise ainuke produkt on üks vasikas aastas. Seda juhul, kui kõik hästi läheb. Vasika kaal on 40 kilo sündides, see on rahas ehk 100 eurot. Hea lüpsilehm annab 10 päevaga niipalju piima, mille eest tänaste hindadega saab niisama palju kätte.“

Lugu ilmus Maa Elus. Siit saab lugeda.

Advertisements
Posted in Maa Elu | Tagged | Leave a comment

Sõbralik vaenlane alkohol

IMG_2358

Liigne napsitamine kahjustab tervist igast küljest, halvab normaalsed peresuhted ning on põhjuseks liiga paljudele rumalatele õnnetustele. Siin on 9 põhjust, miks pits võtmata jätta.

Selleks, et endale ja lähedastele oma joomisega liiga teha, pole üldse vaja tarbida palju alkoholi, vaid juba paar klaasi veini päevas närvide rahustamiseks kvalifitseerub alkoholi liigtarvitamiseks ning teeb aastate jooksul tervisele palju kurja. Samuti pole alkoholiga seotud haigusriskide (näiteks vähi) suurenemise koha pealt vahet, millist sorti alkoholi tarbida – ühtviisi halvad valikud on nii lahjad kui ka kanged alkoholid.

Edasi loe juba mai Tervis Plussist.

Posted in Tervis Pluss | Tagged | Leave a comment

See ongi asja võlu!

Hommikul koostasin ühe pressiteate.

Seejärel kirjutasin kõne.

Lõuna paiku panin kirja kolumni, mis oli paar päeva kuklas kummitanud.

Pärastlõunal asusin feature kallale, mis rääkis ühest imeliselt ettevõtlikust ja järjekindast noorest naisest. See oli isekirjutav lugu, mis lihtsalt tuli, sest persoon oli nii värvikas.

Õhtuks olid kõik need kirjatükid lõpetatud. See on üks minu tavalisi päevi. Kõik päevad muidugi pole sellised, aga see on just üks neist, kui hommikul tundub, et ohh…kas ma ikka suudan seda kõike. Ja õhtul vaatad tagasi, et jah – tehtud ongi. Just selline mitmekesisus ongi peamine põhjus, miks mulle meeldib olla vabakutseline. Ma saan kirjutada seinast-seina erinevaid teemasid ja hüpata erinevate žanrite vahel.

Andke mulle nüüd kõik sõbrad-ajakirjanikud, kes te tublisti toimetustes töötate, andeks, aga töö ühes toimetuses ajakirjanikuna on tegelikult ikka üsna rutiinsevõitu. Teemad küll vahetuvad, aga tehtav on ühetaoline. Teed oma tööd koguaeg samale auditooriumile, ikka sama valemi järgi. Uudsust on harva. Ja järjest raskem on leida teemat, mis ajaks adrenaliini üles. Minul oli see küll nii.

Muidugi on palgatöö ühe tööandja juures väga-väga mugav. See on mugavustsoon. Väljaspool seda tsooni on tunduvalt hirmsam, aga ka palju põnevam.

Posted in Vabakutselise elu | Leave a comment

Miks me talume tropp-ülemusi?

IMG_2325

Jah, miks me neid välja kannatame? Laseme endale halvasti ütelda, end kiusata, alavääristada…ja teeme kõige selle juures näo, et asi on OK? Miks me naljalt isegi selliselt töökohalt ära ei lähe? Kinnitame endale, et mulle ju töö meeldib, kui vaid poleks seda võimatut ülemust?

Kristel jagas minuga sissevaadet ühte Eesti tuntud firmasse. Muidugi on selle firma väline kuvand laitmatu.

Töötajad olid seni toredad ja normaalsed, kuni koridorist ei kostnud ülemuse lohisevaid samme. Kuuldusid aga sammud, tõmbus igaüks justkui oma kapslisse. „Ülemus mõnitas alluvaid pidevalt ja igapäevaselt, loomulikult avalikult. Näiteks kõige vanema töötaja kallal võttis ta tema vanuse pärast: „Oled nii vana, et ei kuule ja ei näe või?“, kirjeldab Kristel. „Tal olid oma lemmikud ja informaatorid kollektiivis, neid ta ei puutunud. Teised aga said igapäev nahutada. Ma ei kuulnud, et ta oleks kunagi kedagi kiitnud. Ei, pidevalt oli kõik tema arvates halvasti. Ja loomulikult rääkis ta kõiki oma „nõmedaid“ töötajaid pidevalt väga labaselt taga.“

Ettevõttes teati rääkida koguni lugu, kuidas üks pikaajaline töötaja oli pärast juhilt peatäie saamist miniinfarkti saanud ning kiirabi viis ta otse tööpostilt ära. Aga varsti oli ta tööl tagasi ning jätkas oma tööd nagu poleks midagi juhtunud.

Üsna ruttu sai Kristelile selgeks, et selles ettevõttes päästetakse ainult oma nahka. Igaühel oli selleks oma strateegia. Kes võttis haiguslehe, kes püüdis ülemuse ees lipitsedes paguneid välja teenida, kes läks ja tegi pärast järjekordset mõnitavat torget keset päeva rahustava napsi. Kõige levinum oli aga endasse sulgumine.

Lugu ilmus aprilli Tervis Plussis.

 

Posted in Tervis Pluss | Tagged , | Leave a comment

Päev motivatsioonikonverentsil

Käisin eile Äripäeva motivatsioonil “Meie” Äripäeva jaoks online-uudiseid kirjutamas. Online-uudis on selline väiksemat sorti uudisnupp, mille valmimine käib põhimõtteliselt aja peale – mida kiiremini üles saab, seda parem on. Tavaliselt saab taolistelt konverentsipäevadelt 8-10 online-uudist, kuid eilseks “saagiks” jäi neli. Aga ma polnud kohal ka tervet päeva.

Igatahes. Oli väga põnev. Endine Eesti Energia teenindusdirektor rääkis sellest, kuidas tal töö juures igav hakkas ning ta otsustas loobuda igati soliidsest töökohast Eesti ühes tippfirmas. Nüüd otsib tööd ega tea, mis tulevik toob. Äärmiselt julge samm, sest enamasti valivad inimesed taolises olukorras vegeteerimise.

Kust tuleb motivatsioon? Miks mõni inimene tahab pidevalt tegutseda ja edasi püüelda, aga teine ei taha mitte midagi? Miks mõnel on klaas koguaeg pooltäis, aga teisel pooltühi? Selgub, et motivatsiooni juured peituvad lapsepõlves.

Minu endine ülemus Raimo Ülavere rääkis, miks ei ole mõtet inimesi töötulemuste järgi edetabelitesse paigutada – see tapab igasuguse soovi teha meeskonnatööd ning hävitab loovuse. Nii on.

Posted in Äripäev | Tagged | Leave a comment

Kuidas hakata rääkima võõraga?

Võõra inimese juurde astumine ja temaga tühjast-tähjast lobisemine tundub mulle väga õudne. Jaa, ma saan hakkama, aga kui vähegi võimalik, siis püüan vältida neid olukordi, kus seda tuleb teha. Ma arvan, et minutaolisi on palju…

Kuidas small talki kunsti õppida ja milleks seda üldse on vaja osata, sellest kirjutasin Äripäevas.

Ees on pidulik vastuvõtt ettevõtte klienditele, kuid juba enne sündmust tahaks peitu pugeda ja olla nähtamatu seni, kuni üritus läbi saab. Kui vaid õnnestuks kuidagi vältida võõraste inimestega small talk`i ajamist….

Inimesi, kes umbes nii mõtlevad, on palju. Eriti eestlaste seas – oleme me ju tuntud oma kinnise oleku poolest. Suhtlemistreener Kristel Jalak ütleb aga, et asi pole sugugi nii lootusetu – väikeste nippidega on võimalik isegi täielik introvert õpetada small talk`i ehk viisakusvestlust tegema. Jalak teab, millest räägib, sest on viimase paari aasta jooksul läbi viinud hulga selleteemalisi koolitusi ja õpetanud paljudele inimestele, kuidas nn ilmajuttu veeretada.

Edasi loe juba siit.

 

 

 

 

Posted in Äripäev | Tagged | Leave a comment

BENU Apteegi kliendiajakiri

IMG_2357

Toimetasin BENU Apteegi kliendiajakirja. Õigupoolest on see juba teine minu toimetatud number. Teele sattus kivisid & kändusid, aga lõpp hea – kõik hea.

Posted in BENU Ilu ja Tervis | Tagged | Leave a comment